avastused España kevadtuultes: nädala jagu uudiseid

hola!

eelmisel reedel flamencotunnis osalenud rahvas

on olnud väga kirju nädal - nii tujus kui ilmas kui tegemistes palju muutlikkust ja mitmekesisust. koolinädal jäi lühikeseks, kuna siin on selline komme, et igal teaduskonnal on oma fiesta-nädal ja juhuslikult on psühholoogia-teaduskonna pidu just nädalal pärast kevadsemestri algust. mis tähendas, et palju loenguid jäi ära ja reedel võis näha kooli peal ringi jooksvaid karnevaliriietes tudengeid, kes möllasid ja laulsid nii et õppehoone kajas. ise istusin sel hetkel raamatukogus ja imestasin, et pole jõudnud veel õppetöösse sisse eladagi ja juba lõbutsetakse täie hooga.

selles suhtes ei tulnud see peonädal mulle just kasuks, et on ju praegu see aeg, kui peaksin erinevates loengutes käimise põhjal otsustama, millised ained tahan lõplikult valida. praegu paistab, et jätan alles kõik need kolm, millest olen siin kirjutanud, kuigi sügavalt kahtlen, et neuro ja farmako eksami läbida suudan.

hea uudis on see, et saan võtta valikaineid, milles tehtavad eksamid põhimõtteliselt kompenseeriksid mu võimalikke läbikukkumisi psühho-ainetes. selles suhtes, et kohustuslik ainepunktide arv saaks ikka täidetud ja et ei peaks stippi tagasi maksma. igatahes: valikaineid otsustasin võtta kunstide teaduskonnast - olen juba vaatamas-proovimas käinud ja ei kujutagi ette kohta, kus end kodusemalt tunda kui nende tärpentiinilõhnaliste seinte vahel, kus hakkan nüüd iga kolmapäeva õhtul 4h maalima ja igal neljapäevaõhtul 4h joonistama! :) mõlemas õppeaines tegeleme terve semestri vältel inimfiguuriga - maalime-joonistame nii akte kui riietatud modelle kui ka koopiaid kreeka skulptuuridest, teeme krokiid ja muud vahvat; katsetame palju erinevaid materjale (mis tuleb ise osta; katsun võimalikult odavalt leida). mõlema kunstiaine õppejõud on väga asjalikud, kuigi kumbki omamoodi - maalimise professor on u 50-aastane mees, selline erakordselt innukas ja asjalik, räägib hästi kaasahaaravalt ja inspireerivalt ja annab tõeliselt konstruktiivset kriitikat. meie joonistamist jälgib aga vanem ja rahulikum härra, kellelt samuti häid nõuandeid juba sain. nende mõlema juhiseid olen siiani täielikult mõistnud; palju lihtsam on aru saada kui psühholoogialoengutes. küllap see loov õhkkond lihtsalt soodustabki paremat mõistmist. ja ilmselt ka fakt,et me ei räägi seal ajuehitusest.

kokkuvõttes saab mul siis kunstitunde siin ajaliselt rohkemgi olema kui psühholoogialoenguid. aga loomulikult vabast ajast hakkab suurem osa minema ikkagi psühholoogiaga pea murdmisele.

pilk maaliklassile

sel nädalal sai palju väljas käidud.

teisipäeval käisin üritusel intercambio de idiomas, mis tähendab, et kokku tulevad inimesed, kes oskavad hispaania keelt ja tahavad harjutada inglise keelt ning need, kes oskavad inglise keelt ja tahavad harjutada hispaania keelt. vastastikku kasulik. moodustatakse grupid ja pakutakse iga 10min järel uus etteantud jututeema ning juhis, kas on aeg rääkida selles hispaania või inglise keeles. olen väga rahul selle ürituse korraldusega ja kavatsen teinekordki minna, see hakkab olema igal teisipäeval ja tasuta.

seltskond keeleõppe-õhtult. rahvas Hispaaniast, Süüriast, Kreekast, Saksamaalt, Hiinast ja Eestist.

Liina ja Idrisega

neljapäeval käisime neljakesi eesti ja soome tüdrukutega erinevates kohtades tapa'sid võtmas ja leidsime, et salamanca ööelu võlu on just selles, et nii palju erinevaid kohti on siin; igaühe maistsele midagi, alates neoonroheliste tuledega baaridest, kus suured silmnähtavalt alaealiste sõpruskonnad lõbutsevad (siin vist dokumente ei kontrollita), kuni alternatiivse muusikaga ja leidlikult sisustatud kohakesteni. õhtu lõpuks jõudsime black&white peole, kus olime kõik (neli blondi) musta riietatud.

Elina (FIN), Liina (EST) ja Lauraga (FIN)

reedel tähistas oma sünnipäeva ülitore itaallanna Laura, kes kutsus kümmekond inimest paellat sööma. see on siis esimene kord Hispaanias, kui käisin korralikus kohas väljas söömas. kõige odavam see just polnud ja ilmselt selliseid käike tihti kordama ei hakka, aga mulle väga maitses nende mereandidega paella.

eilse õhtu veetsin tantsulises meeleolus koos prantslannast trennikaaslase Laurence'i ja tema kahe sõbraga - üks brasiillane ja teine portugallane, kes mulle heldelt soovitusi jagas Portosse reisimiseks (see mul kinnisideeks saamas juba, et pean seda linna nägema järgnevate kuude sees).

Plaza Mayoril

tantsupõrandal

nii mõnelgi päeval olen saanud näo päikese poole sirutada ja tedretäppe juurde saada. mõnes tuulevaikses kohas on isegi juhtunud särgiväel päikese püüdmine.

ja kahtlemata kõige soojem päev siiani oli tänane - ennelõunal käisime korterikaaslaste Lidia ja Virginiaga mercadillo'l ehk turu või laada moodi asjal, mis on igal pühapäeval linna ääres. jalutasime seal rõõmsalt t-särkides ringi lõputute riiete-, toidu- ja pudipadilettide vahel, kus müüjad häälekalt oma kaupa soovitasid. ostsin 2€ eest endale punase laualambi; nüüd on õhtuti parem lugeda kui enne kehva laelambi valgel. istusime tüdrukutega turupealses välikohvikus hetkeks, et natuke puhata ja snäkkida; ma jõin vett; teised ostsid kahepeale mingi ülirasvase tuunikalapiruka, sain ka ampsu ja see maitses nagu pontšikud(?või mis sõna see oligi?, igatahes need rasvast tilkuvad saiakesed). istusime nii tuulevaikses kohas, et mul jõudis veerand tunni jooksul tõeliselt palav hakata - võrdleksin seda tunnet ehk sellega, kui Eestis tuleb vahel maikuu keskpaiku mingi haruldaselt palav päev, mis õhtuks jõuab jälle jahedaks minna.

turul

nendel punastel toolidel peesitasimegi :)

see päikeselaeng tegi veidi laisaks ja uniseks. nüüd on pühapäeva õhtu kätte jõudmas; kavatsen minna ostma tooraineid koogi tegemiseks ja võib-olla lähen selle musta leiva jahile ka, mida korra varem ühes ökopoes nägin.

head EV aastapäeva teile homseks! ja kaunist lumikellukeste aega!

veel mõned pildid möödunud nädalast: