tagasi kodus

täna hommikul maandusin suure halli pilve all vihmases Tallinnas. pärast 2 järjestikkust lennujaamades veedetud ööd, Hispaania ja Norra kontrasti, kõiki värskeid Andaluusia muljeid ja Salamanca mälestusi olid emotsioonid niigi laes ja nähes lennujaamas tervet pere ja üllatusena tulnud sõpru, olid rõõmupisarad ja kallistused eriti tugevad.
veetsin mõnusa koduse päeva. mõne aja pärast jõuan siia Andaluusia pilte postitada :)

Tervitused Andaluusiast

annan endast lühidalt märku,
olen elus-terve-rõõmus ja väga õnnelik, et otsustasin oma poolaasta Hispaanias lõpetada nädalakesega Andaluusias. kirjutan kõigest mõne päeva pärast pikemalt.
praegu tervitan Sevillast, oma hosteli rõdult kuuma päikese käest ja lähen peagi linnaga lähemalt tutvuma.
Selja taga on seiklused Salamancast, Malagast, Granadast, Cordobast ja eileõhtusest Sevillast. Ees ootavad veel Malaga rannad enne kojulendu läbi Oslo ülehomme varahommikul.
Kallistused kodustele ja kohtumiseni väga varsti!
H

Pilvepiiri pidu

Täna õhtul säras täiskuu (mu viies Salamancas) ilutulestikuga võidu. Ja eileõhtuse jalutuskäigu suutsin juhuslikult sättida just õigele hetkele, et näha eredat arcoiris doble't (topeltvikerkaart) tuliroosa päikeseloojangu eel. Kummastki õhtust pole mul pilte, aga seda erilisemalt jäid need meelde ja usun, et jäävad kauaks veel. Nii jätan Salamancaga vaikselt hüvasti.

Aa, siiski leidsin ühe pildi eilsest vikerkaarest – ei teinud seda ise ja nägin hoopis teise nurga alt ja teisest kohast, aga laenan sellegipoolest fotot ühelt tuttavalt, kes oli tol erilisel hetkel Plaza Mayoril:

Ja veel mõni jäädvustus sellest palavast ja pilvisest nädalast:

 Sõber Mehhikost, fotograaf Leopold, on ümbruskonna tänavapilti kaunistama asunud. Ühel õhtul tegi ta minu ja Johannaga (mu kaastudengist ülitore Saksa tüdruk, kes vahepeal mitu kuud Salamancast ära oli, et haige pereliikme eest hoolitseda ja tuli alles nüüd eksamite tegemiseks tagasi) oma kunsti tutvustava tiiru. See vanahärra pildi vasakus nurgas tuli kommenteerima, et talle ka meeldib see töö ja sai siis rõõmsalt teada, et tal oli au öelda seda kunstnikule endale :)

veel üks näide Leo fotokunstist.

tänaõhtune jalutuskäik

 Soome sõprade ja Jasiniga(kes tegi pildi) suutsime täna uut piknikukohta otsides ära eksida ja naerdes olukorra veidrust (viis kuud siin ja viimasel nädalal eksime kambakesi ära!), tegime pildi vaatega katedraalile uue külje alt :) Kokkuvõttes kulus ligi tund aega, et leida sobiv piknikukoht, mistõttu jätsin pärast kümmet minutit teised sinna ja jooksin tagasi koju, et veel tunnike õppida enne õhtusööki Tamara ja Virginiaga ühes välikohvikus umbse suveõhtu õhu käes:

 Kodutänava lähedale on ilmunud keraamikaturg või laat. Väga kifte asju leidsin, aga Eesti koju kaasa osta ei julge ega mahuks kotti surudagi. Niigi palju tuleb siia maha jätta, on mul tunne. Proovipakkimise teen reedel.

Niisiis, nädal veel jäänud siin.

Ninapidi tundide kaupa oma hispaaniakeelsetes õpikutes ja vabadel hetkedel aina lahkumiskallistusi jagamas.

Eksamimuresid enam otseselt pole, sest sain minimaalse vajaliku arvu ainepunkte kätte - positiivne tulemus on psicología de la salud'is (tervisepsühholoogia) ja técnicas del dibujo's (joonistamine), juhuuuuu! Mis tähendab, et erasmuslasena olen oma kohused täitnud ja ülejäänud eksamite läbikukkumine ei tähendaks mulle sisuliselt mingit kaotust.

Siiski oleksin vägaväga tänulik endale, kui saaksin vähemalt kaks oma kolmest eesotavast psühholoogiaeksamist veel lisaks arvestatud (siis jääks Tartus järgmisel õppeaastal vähem teha), nii et heale õnnele ja metsiku õppimise kasule lootes lähen vastu reedesele psühhofarmakoloogia eksamile, esmaspäevasele isiksusepsühholoogia eksamile ja neljapäevasele neuropsühholoogia eksamile, mille järel pakin kotid ja kihutan (ei tea veel, kuidas, aga küll välja mõtlen) lõuna poole, kauaoodatud Andaluusiasse. Ja 29. juunil olen tagasi kodumaa pinnal.

Lähenev eksamipalavik ja lahkumispeod

Mõtlesin endast märku anda üle pika aja. Võite arvata, kui tegusalt mööduvad siin need eksamite-eelsed päevad ja õppimistuhin seguneb melanhoolsete lahkumiseelsete tunnetega. Kaks nädalat veel Salamancas.
Eksamitest on tehtud joonistamise ja maalimise omad ja TÜ ained (poleks oodanud, et kaugteel saab eksami A peale teha, juhhei!:)). Ees on veel neli raskemat katsumust ehk siis psühholoogia ainete eksamid, esimene neist esmaspäeval. Kohv on sõbraks saanud nagu sessi ajal ikka juhtub.
Õpin hommikust õhtuni... kodus, raamatukogus, parkides, jõe ääres, üksi ja grupikesi, väike pilt ka (Liinalt laenatud) ühest toredamast ühisõpingust Rosa ja Liinaga:

Mis veel? Nädala eest tähistasime korterikaaslase 24ndat sünnipäeva... siis oli meil esimene ühine söögitegu :) ja esimene pilt ka neljakesi koos: Maria, sünnipäevalaps Lidia, mingi guiri (nii kutsuvad hispaanlased välismaalasi, eriti blonde), ja Virginia:

Mõni pilt Salamanca tänavatelt:

sellises roheluses olen viimastel hommikutel jooksmas käinud

üks päev sai Plazal autosid uudistada

meenutus skaibikõnest kallitega Tallinnas. see oli küll vist aprillikuus juba?

mõni maal, mis kahjuks hinnati liiga kaootiliseks ja põhimõtteliselt hindamiskõlbmatuks. sain professorilt erisoovituse teha edaspidi teistmoodi, omamoodi, kuna nüüd olevat liiga hilja mind ümber õpetada. hihii, vähemalt teha oli tore. kolmapäevaõhtud teises keskkonnas mõjusid hea vaheldusena igaljuhul, kas siis kui ma ainet läbima ei peaks. aga ehk ta leebub veel, ei tea.

 põhiseltskond, kellega siin viimaseid kuldseid õhtuid veedame. vasakult: Eero, Hanna, Max, Rosa, Jasin, Liina, mina

Kuudetaguseid pilte

Hetki, mida tahtsin jagada, aga unustasin enne... põhiliselt aprillikuust:

vaade õppehoone sisehoovi 

Plaza Mayor pisut eemalt 

Salamanca õhtupäikeses

ühel aprillikuu päeval sattusin pärast päikselist pargiskäiku järsku äikesetormi keskmesse. väga võimas elamus oli. sellega võrreldavat tormi mäletan ainult mõnest lapsepõlve suvest maal...

pärast tormi

piknik jõe ääres