mängib radio salamanca ja
lõbustab mind mu proovipakkimis-tuhinas oma muretu ja ülevoolava hispaaniakeelse
lobaga, kus hingetõmbepause pole siiani täheldanud. meeletult meeldib mulle see
keel, aga samas vahel kipub väsitama selle intensiivsuse ja kiirusega, mis näib
sellega enamasti kaasas käivat. eks paistab, kuidas seal sellega kohanenema
hakkan..
üksainus täispikk päev ja mõned kohtumised on veel jäänud
siin kodumaa külmunud pinnal.. palju on veel selginemisel.. elukoht;
reisikohver vs seljakott; kas zeniti jaoks jääb üle vaba 2kg või mitte...
selliste igapäevaste toimetuste ja otsustega tegelengi praegu, lisaks oma
sõnavara täiendamisele raamatute ja filmide abil ja külmetusest/viirusest
tervenemisele ja reisieelsete mõtete-tunnetega tegelemisele.
hasta luego, lumine Tartu!
aitäh, Emili, Hanno, Aksel, ilusa õhtu ja armsate asjakeste
eest, mille teele kaasa panite.
á
é í ó ú
ñ neid hakkab vaja olema
